Sclerosis multiplexi sümptomid

Valu SM-i sümptomina esineb sama sageli kui ülejäänud elanikkonnal, kuid see võib olla raskem. See võib olla kesknärvisüsteemi päritolu või luu- ja lihaskonnast tingitud. Valutunne võib olla valulik, põletav, kipitav või torkiv. Sageli on mitu valutunnet korraga ja mõnikord esineb see ainult haiguse ägenemiste ajal.

Kognitiivsed häired võivad olla seotud mõtlemise, probleemide lahendamise, mäletamise ja planeerimisega. Raskused keskendumisel ja uute asjade õppimisel on samuti tüüpilised sümptomid. Kognitiivsed häired võivad põhjustada väsimust ja halba tuju.

Närvisüsteemi kahjustus võib avalduda ka lihasjäikuse või spastilisusena. See võib olla ka nõrga lihasjõu tagajärg. Kergemal juhul võib spastilisus avalduda lihaste pingeseisundina ja kõige raskemal juhul võib see põhjustada valusaid ja kontrollimatuid krampe.

SM-i ettearvamatu ja progresseeruv olemus võib meeleolu mõjutada. Pikaajaline halb tuju võib põhjustada depressiooni, mis vähendab jõudu, põhjustab väsimust ja mõjutab kognitiivseid funktsioone, nagu mälu, vastupidavus ja algatusvõime. SM-iga inimesel on suurem risk depressiooni sümptomite tekkeks kui elanikkonnal üldiselt.

Üks levinumaid SM-i esmaseid sümptomeid on nägemiskahjustus, mis on põhjustatud nägemisnärvi põletikust ja on tavaliselt ühepoolne. Nägemisnärvi põletik põhjustab erineval määral nägemiskahjustusi, nagu nägemise hägustumist või halvenenud kontrastsuse eraldusvõimet ja värvinägemist. Silma puudutades või seda erinevates suundades liigutades võib see olla valulik. Optiline neuriit ehk nägemisnärvi põletik paraneb järk-järgult ja enamikul juhtudel muutub nägemine täielikult normaalseks.

Seksi tähendus on meie igaühe jaoks erinev, kuid sageli on see elu ja suhete oluline osa. SM võib põhjustada sümptomeid, mis raskendavad seksi või mõjutavad kaudselt nii soovi kui ka suhet üldiselt. Kui närviteed on kahjustatud, võib tekkida probleeme aju ja suguelundite vahelise ühendusega. Kui ühendus ei tööta, võib orgasmi saavutamine olla võimatu. Samuti võivad valmisolekut vähendada tegurid, näiteks halb tuju või liigne väsimus. Lihaste spastilisus, jäikus või lihasnõrkus võivad ka mõne vahekorra asendi keeruliseks muuta.

Paljudel SM-iga patsientidel esineb koordinatsiooni halvenemist, mis on tingitud  lihaste nõrgenenud koostööst ja väljendub näiteks sõrmede osavuse vähenemise  ja kohmakusena. Need sümptomid on sageli seotud funktsionaalsete häiretega, nagu näiteks käte värisemine. Tasakaalu puudumine on ka üks levinumaid SM-i sümptomeid, mida sageli kutsub esile pingutus või kuumus.

Tuimus või surisemine näo, üla- või alajäsemete, käe- või jalalabade piirkonnas (nõelte torkimise tunne).

Kurnatust või väsimust kirjeldatakse sageli kui halvavat jõuetust ja energiapuudust, mis võib ilmneda nii füüsilise kui ka vaimse pingutuse korral, kuid ka ilma erilise põhjuseta. Väsimus võib ilmneda isegi enne haiguse diagnoosimist ja paljud SM-i patsiendid peavad seda kõige tõsisemaks ja halvavaks sümptomiks.

Väsimus SM-iga inimesel on sageli raskem kui väsimus, mis on põhjustatud une puudusest või treeningust. See võib piirata sinu töövõimet ja mõjutada negatiivselt ka sinu elukvaliteeti. Füüsiline pingutus, stress ja soojem temperatuur suurendavad kurnatust. Puhkus ja keha jahutamine võivad sümptomit vähendada.

Põie- ja soolehäired, nagu suurenenud urineerimisvajadus, põie tühjendamise raskused, kõhukinnisus ja kõhulahtisus, on SM-iga inimestel tavalised probleemid. Mõnikord võib osutuda vajalikuks arsti poolne üksikasjalikum uurimine.

Kõneprobleemid on SM-i tavaline sümptom. Probleemid avalduvad kõne häälduse ebaselguses ja kõne voolavuse takistustes. Probleemid võivad mööduda ja ilmneda ainult ägenemiste ajal.